Kui tunnete, et olete oma tegevustes kergesti häiritav, teil on raskusi oma asjade lõpetamisega ja teil esineb ajutiselt ülekeskendumist, mis toob kaasa vajalike asjade tegemata jätmisele, tasub edasi lugeda, sest need tunnused võivad viidata aktiivsus- ja tähelepanuhäirele ehk ATH-le. Samas on oluline silmas pidada, et ATH ei ole haigus, vaid häire, millega on võimalik edukalt elada elukvaliteedis kaotamata.
Mis on aktiivsus- ja tähelepanuhäire ehk ATH?
Aktiivsus- ja tähelepanuhäiret ehk ATH-d esineb kuni 8% lastel ja 3-5% täiskasvanutest. Definitsiooni järgi on on ATH neuroarenguline häire, mida iseloomustavad tähelepanuvõime häiritus, impulsiivsus ja hüperaktiivsus. Täiskasvanutel väljendub see pigem sisemise rahutusena, lastel sageli hüperaktiivsuse ehk kehalise üliaktiivsusena.
Peaasi.ee andmetel kasvab kolmandik lastest ATH-st välja, teistel aga tulevad sümptomid kaasa täiskasvanuikka. Seepärast on oluline meeles pidada, et ATH-ga tuleb lihtsalt õppida elama ning see, kui kellelgi on diagnoositud ATH, ei ole kellegi süü. Tegemist on hoopis geneetilise häirega, mis võib esineda ka teistel pereliikmetel.
Kuidas aktiivsus- ja tähelepanuhäiret ehk ATH-d ära tunda?
ATH-d iseloomustavad impulsiivsus, hüperaktiivsus ehk liigne kehaline aktiivsus ning tähelepanu puudulikkus. See, kui sul aeg-ajalt on kombeks asju unustada või pisiasju edasi lükata, ei tähenda kohe ATH diagnoosi. Ometi on need ATH sümptomid, millele tuleks aja jooksul tähelepanu pöörata.
Üldjuhul pole tütarlastel/naistel impulsiivsus ja hüperaktiivsus nii väljendunud, mistõttu on häiret raskem ära tunda.
Kui kahtlustate aktiivsus- ja tähelepanuhäiret endal või lähedasel ning soovite konsulteerida eksperdiga, võtke meiega ühendust – tutvume teiega põhjalikult, kaardistame teie probleemid ja vajadused ning kui oleme saavutanud hea kontakti ja on vajadus edasiste sammude järele, lepime kokku personaalse teraapiaplaani.
Kuidas aktiivsus- ja tähelepanuhäiret ravida?
ATH diagnoosi saab määrata üksnes vastava ettevalmistuse ja kliinilise kogemusega psühhiaater.
ATH raviks kergemate vormide korral võib piisata sotsiaalsetest ja psühholoogilistest sekkumistest, kuid raskemate vormide puhul, mis oluliselt toimetulekut häirivad, on vahel vajalik medikamentoosne ravi. Medikamentoosne ravi on vajalik, kui eelnevad meetodid pole toiminud piisavalt tõhusalt või kui sümptomid mõjutavad elukvaliteeti olulisel määral. Juhul, kui ATH ravimiseks on vajalik kasutada ravimeid, siis nende eesmärk on parandada aju juhtteede signaalide ülekannet, mis suuremas osas hõlmab virgatsaineid dopamiin ja noradrenaliin.
Viimsi Psühhiaatriakliinik on erialaspetsialistide loodud mitmekülgseid teenuseid ja asjatundlikku abi pakkuv kliinik Viimsis. Oleme kogenud eksperdid nii meeleoluhäirete, alkoholitarvitamise häire kui ka teiste psüühikahäirete alal.
Artiklis on kasutatud tekste MTÜ Peaasjad veebilehelt www.peaasi.ee.
Viimsi Psühhiaatriakliinik on erialaspetsialistide loodud mitmekülgseid teenuseid ja asjatundlikku abi pakkuv kliinik Viimsis. Oleme kogenud eksperdid nii meeleoluhäirete, alkoholitarvitamise häire kui ka teiste psüühikahäirete alal.
