Me elame äreval ajal, selles pole kahtlustki. Kui veel aasta alguses tundus, et meid kaks aastat kummitanud COVID-iga seotud hirmud ja mõjud on ületatavad, üllatas elu meid uute sündmustega Ukrainas. See kõik mõjutab meie enesetunnet ja igapäevast hakkamasaamist, tahame me seda või ei. Jagame siin artiklis mõnda lihtsat näpunäidet ärevusega toime tulla.
Mis on ärevus?
Vaimse tervise edendamise ja probleemide ennetamisega tegelev MTÜ Peaasjad kirjutab oma veebilehel, et ärevus on meie keha reaktsioon ohu tajumisele ja meie jaoks olulistele sündmustele. See on nagu seesmine häiresüsteem, mis valmistab meid ette ohuks ja aitab meie kehal valmistuda ohuga toimetulekuks. Näiteks võimaldab ärevus hüpata meil kiirendava auto eest ära. Ärevus aitab meil end kokku võtta ja anda endast parim ka eksamiteks õppides. Ärevus on midagi sellist, mida kogevad kõik inimesed.
Ärevust tunneme erinevalt – mõnel on liblikad kõhus, mõnel tekib iiveldus, mõnel pinged kehas. Kui ärevust või hirmu on aeg-ajalt või need ei ole väga tugevad ja mööduvad ise, ei ole selle pärast üldjuhul tarvis muretseda. Kui hakkame aga vältima ärevust tekitavaid olukordi või ärevus on pidev ja sageli, siis tuleks igal juhul konsulteerida spetsialistiga, sest tegemist võib olla ärevushäirega.
Viimsi Psühhiaatriakliinikus pakume klientidele võimalust tulla vaimse tervise õe vastuvõtule. Vaimse tervise õde toetab ja motiveerib teid ning jälgib teie seisundit. Just vaimse tervise õde on ka esimene inimene, kes teiega suhtleb, kui meie kliinikusse helistate. Vaimse tervise õe vastuvõtt võib olla ka hea ennetav meede, et vältida ärevuse arenemist ärevushäireks.
Kui kahtlustate depressiooni
Depressiooni ja ärevust ei tasu omavahel segi ajada – need on kaks täiesti eraldi nähtust, kuigi sageli on need omavahel seotud. Kui ärevus on loomulik osa meie igapäevast, siis depressioon on midagi enamat kui lühiajaline halb tuju või kurbus.
Depressiooniga kaasneb elurõõmu kadumine ja energia vähenemine, mille tagajärjel langeb toimetulekuvõime ja elukvaliteet. See, kuidas depressioon just konkreetse inimese puhul väljendub, võib olla väga erinev, sest depressioonil ei ole ühte kindlat sümptomit.
Kui kahtlustate depressiooni endal või lähedasel ja vajate abi, võtke meiega ühendust – tutvume teiega põhjalikult, kaardistame teie probleemid ja vajadused ning kui oleme saavutanud hea kontakti ja teraapiavalmiduse, lepime teiega kokku personaalse teraapiaplaani.
Viimsi Psühhiaatriakliinik on erialaspetsialistide loodud mitmekülgseid teenuseid ja asjatundlikku abi pakkuv kliinik Viimsis. Oleme kogenud eksperdid nii meeleoluhäirete, alkoholitarvitamise häire kui ka teiste psüühikahäirete alal.
Artiklis on kasutatud tekste MTÜ Peaasjad veebilehelt www.peaasi.ee.