Söömishäired on salakavalad – levimus erinevates vanusegruppides ning nii meestel kui naistel. Söömishäire korral tähtsustab inimene ülemääraselt oma kehakaalu ja figuuri ning enesehinnang sõltub peamiselt sellest, kuivõrd kehakaal vastab isiku seatud (sageli ebarealistlikele) standarditele.
Söömishäired on laialdaselt levinud noorte seas, kus meedia loodud kehakuvand seab standardid enda suhtes ebareaalselt kõrgeks.
Kõige sagedasemini esinevad söömishäired on anoreksia (anorexia nervosa), buliimia (bulimia nervosa) ning söömissööstudväljutamise ja väljutamiseta (binge eating disorder).
Anoreksiale on iseloomulik esilekutsutud ja/või soodustatud tahtlik kehakaalu alandamine. Haigusest tingituna süüakse madala kaloraažiga toitu ja jälgitakse pidevalt oma välimust, kuni see muutub elus keskseks tegevuseks.Buliimiale on iseloomulikud korduvad söömissööstud ja ülemäärane kehakaalu kontroll, mille tulemusena võetaksekasutusele äärmuslikke meetmeid toidu kaalu tõstva mõju vähendamiseks. Buliimiaga kaasneva söömissööstu ajal tarbitava toidu hulk on tavaliselt suurem kui tervel inimesel mis tahes olukorras. Pärast söömissööstu püütakse ülemäärasest toidust ja häbitundest vabaneda erinevate võteteabil: kutsutakse esile oksendamine, tühjendatakse soolestik klistiiri või ravimite abil, paastutakse või harrastatakse liigaktiivset treeningut.Söömissööstudele on iseloomulik korduv ülemäära suure toidukoguse tarbimine, millele võib järgneda toidu kehakaalu suurendava mõju vähendamiseks äärmuslike vahendite kasutamine.
Kui teil esineb suure kaloraažiga toidu söömist hoogudena, olete ülemäära sportlik kompenseerimaks oma söödud toidu kogust (karistate ennast söömise eest), tunnete peale söömist väga suuri süümepiinu ning kohe ka tunnet, et söödud toit on teie kehas kusagil juba nähtav rasvladestusena – soovitame oma käitumist analüüsida ning pöörduda psühholoogi või psühhiaatri poole, et tuvastada, kas tegu on vaimse tervise probleemiga ning alustada vajadusel teraapiat.
Söömishäirete ravi eesmärgiks on muuta probleemset söömiskäitumist (äärmuslikud dieedid, ebaregulaarsed toidukorrad, toidukoguste piiramine, toidu tahtlik väljutamine, võimetus toidukoguseid kontrollida), kehakaalu ja -kuju ülemäärast tähtsustamist ning ebafunktsionaalseid veendumusi iseenda ja oma keha kohta. Teraapia käigus õpitakse söömiskäitumist muutma selliselt, et taastuks normaalne toitumine ja kehakaal. Õpetatakse muutma ebafunktsionaalseid mõtteid, uskumusi ja mõttemustreid seoses kehakaalu- ja kujuga.