Krooniline valu ei ole pelgalt füüsiline sümptom – see on tihedalt seotud vaimse tervise häiretega, eriti depressiooni ja ärevusega. Kui valu kestab üle kolme kuu, kaotab inimene oma kaitsefunktsiooni ja see võib hakata mõjutama vaimset heaolu, töövõimet ja igapäevast toimetulekut.
Uuringud näitavad, et krooniline valu esineb umbes 20–30% täiskasvanud inimestel Euroopas. Paljud neist inimestest elavad pidevas valus ilma selge diagnoosi või toimiva raviplaanita. Haiguste Tõrje ja Ennetamise Keskuse (CDC) andmetel on ligikaudu 45% kroonilise valuga inimestest kogenud ka depressiivseid episoode.
Valu ja vaimse tervise vaheline seos on kahepoolne: valu põhjustab emotsionaalset kurnatust ja stressi, mis omakorda süvendavad valutunnet. See loob nõiaringi, millest on raske iseseisvalt väljuda.
Mis põhjustab kroonilist valu?
Krooniline valu võib olla seotud varasema vigastuse, põletiku, närvikahjustuse või kroonilise haiguse (nt reumatoidartriidi või diabeedi) tagajärjega. Sageli ei ole valu põhjused aga otseselt tuvastatavad – näiteks fibromüalgia puhul. Fibromüalgia on seisund, mida iseloomustavad hajus lihas- ja liigesevalu, krooniline väsimus, unehäired ja kognitiivsed probleemid. Maailmas tuntakse seda ka kui nähtamatut haigust, sest vereanalüüsid ja röntgenid võivad olla korras, ent patsient tunneb end halvasti.
12. mai – Ülemaailmne fibromüalgia ja kroonilise väsimuse päev
Igal aastal 12. mail tähistatakse World Fibromyalgia Awareness Day ehk Ülemaailmset fibromüalgia ja kroonilise väsimuse päeva. Selle eesmärk on tõsta teadlikkust kroonilise valu ja väsimussündroomide kohta, tunnustada patsientide raskusi ning juhtida tähelepanu vajadusele parema ravi ja toetuse järele. Eestis on samuti üha enam inimesi, kes otsivad abi valuga toimetulekul – sageli alles siis, kui vaimne ja emotsionaalne väsimus on muutunud talumatuks.
Psühholoogiline tugi kroonilise valuga inimestele
Kuna krooniline valu mõjutab nii keha kui ka meelt, on parim lähenemine multidistsiplinaarne ravi, mis hõlmab meditsiinilist, füsioterapeutilist ja psühholoogilist tuge.
Tõenduspõhised psühhoteraapiad, mis on näidanud efektiivsust kroonilise valu korral:
-
Kognitiiv-käitumisteraapia (CBT) – aitab muuta mõttemustreid, mis tugevdavad valutunnet.
-
Teadveloleku teraapia (mindfulness-based stress reduction, MBSR) – õpetab valuga elama ilma sellele emotsionaalset reageeringut lisamata.
-
Aktsepteerimis- ja pühendumisteraapia (ACT) – toetab valuga kohanemist ja tähendusliku elu jätkamist.
Lisaks võib kasu olla ka grupiteraapiast, toetusrühmadest ning vajadusel ka psühhiaatrilisest ravist, eriti kui kroonilise valuga kaasneb ärevus või meeleoluhäire.
Millal ja kuhu pöörduda?
Kui tunned, et krooniline valu mõjutab sinu und, töövõimet, suhteid või vaimset tervist, on mõistlik pöörduda esmajärjekorras perearsti poole. Vajadusel suunab perearst edasi:
-
psühholoogi või psühhoterapeudi vastuvõtule – et õppida valuga toimetuleku oskusi;
-
psühhiaatri konsultatsioonile – kui kahtlustad depressiooni või ärevushäireid;
-
valuspetsialisti või taastusarsti juurde – kui vajad ravimeid või hinnangut füsioteraapia vajaduseks.
Viimsi Psühhiaatriakliinik pakub vaimse tervise spetsialistide vastuvõttu, kuhu saab pöörduda ka kroonilise valuga seotud vaimsete murede korral.
Broneeri vastuvõtu aeg!