Erinevalt antidepressantidest võivad rahustid: diasepaam, alprasolaam, klonasepaam jm ja uinutid: zopikloon, zopitin – põhjustada füüsilist sõltuvust.
Täpsemalt tähendab see muuhulgas seda, et:
ravimi suhtes on tekkinud tolerants: sama efekti saamiseks on vaja järjest suuremaid annuseid;
ravimi kasutamise lõpetamisel tekivad võõrutusnähud: unehäired, ärrituvus, pingetunne, ärevus, üaanikahood, kätevärin, värisemine, liigne higistamine, keskendummisraskused, segasusseisund, mäluhäired, iiveldus, südamepekslemine peavalud, lihasvalud ning halvimal juhul hallutsinatsioonid, krambid, psühhoos ja kõrgenenud suitsiidirisk;
ravimi tarvitamist jätkatakse vaatamata ilmsetele kahjulikele tagajärgedele: rahustite ja uinutite krooniline tarvitamine halvendab tähelepanu- ja keskendumisvõimet ja mälu, võib põhjustada teiste psüühikahäirete, nagu depresioon, ärevushäire, psühhoos, süvenemist või avaldumist ja seksuaalseid häireid. Lisaks sellele põhjustavad rahustid raseduse ajal tarvitamisel loote väärarenguid ja neuroarengulisi probleeme.
Rahustite ja uinutite kasutamine on teatud juhtudel vajalik, sealhulgas teatud antidepressantide ravi alguses seoses ootuspärase ärevuse tõusuga esimestel päevadel, alkoholvõõrutusravis, krambihoogude ravis, tugeva ärevuse või paanikahoogude leevendamisel ja ka rahustite/uinutite enda võõrutusravis, mis hõlmab endas pikatoimelisele preparaadile üleminemist ja järk-järgulist vähendamist pika aja jooksul.
Rahustite ja uinutite regulaarne kasutamine ei tohiks kesta üle 4-6 nädala, kuna see on periood, mille jooksul enamikel inimestest tekivad füüsilise sõltuvuse nähud.