Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) esineb kuni 8% lastest ja 3-5% täiskasvanutest. ATH on neuroarenguline häire, mida iseloomustavad tähelepanuvõime häiritus, impulsiivsus ja hüperaktiivsus – mis täiskasvanutel väljendub pigem sisemise rahutusena.
Üldjuhul pole tütarlastel/naistel impulsiivsus ja hüperaktiivsus nii väljendunud, mistõttu on häiret raskem ära tunda.
Häire saab alguse juba lapseeas ja kandub 50-75% juhtudest üle ka täiskasvanuikka, põhjustades osadel inimestel olulisi toimetulekuraskusi nii töös kui ka eraelus. ATH-d esineb sagedamini neil, kelle lähisugulastel on juba sama häire diagnoositud.
Sageli kaasnevad ATH-ga täiskasvanutel ka muud psüühikahäired, sh depressioon, ärevushäired, unehäired, ainete kuritarvitamine/sõltuvused.
ATH raviks kergemate vormide korral võib piisata sotsiaalsetest ja psühholoogilistest sekkumistest, kuid raskemate vormide puhul, mis oluliselt toimetulekut häirivad, on sageli vajalik medikamentoosne ravi. Ravimite eesmärk on parandada aju juhteteede signaalide ülekannet, mis suuremas osas hõlmab virgatsaineid dopamiin ja noradrenaliin.