Suvel kipub ikka olema rohkem ühisüritusi, kus külalisi kostitakse hea ja paremaga. Nii võib juhtuda, et võtame puhkusega vähem või rohkem kaalust juurde. Tihti on see ühekordne nähtus, mille pärast pole vaja muretseda, aga kui teil on raske söömisele piiri panna, võib see viidata ka ülesöömisele, mis on üks mitmest söömishäirest. Kui kahtlustate, et teil võib olla probleeme ülesöömise või muu söömishäirega, tasub edasi lugeda.
Mis on söömishäire?
Söömishäired on psühhiaatrilised haigused, mis kahjustavad inimese kehalist ja vaimset tervist ning halvendavad üldist elukvaliteeti – kannatavad suhted, tööalane ja isiklik areng. Elu jooksul haigestub söömishäiresse umbes 8% naistest ja 2% meestest sõltumata east, etnilisest kuuluvusest või sotsiaalmajanduslikust saatusest. Kõige sagedasemad söömishäired on anoreksia, buliimia ja liigsöömishäire. Just viimasest, liigsöömishäirest räägib see artikkel lähemalt.
Liigsöömishäire on nähtus, kus lühikese aja jooksul tarbitakse väga suures koguses toitu seni, kuni kõht on ebamugavalt täis ja enesetunne muutub halvaks. Toitu ja söömist kasutatakse enese tuimestamiseks ja negatiivsete emotsioonide blokeerimiseks. Söögist otsitakse lohutust ja tundub, et söömine aitab hakkama saada igapäevase stressi ja pingega.
Paraku on söömise efekt lühike, sest peatselt pärast söömist asendub vabanemise tunne süütunde ja häbiga.
Kes ja miks kannatavad liigsöömishäire ehk ülesöömise all?
Liigsöömishäire all võivad kannatada keskmisest suurema kehakaaluga inimesed, kellel on keeruline kaalu alandada ja säilitada. Samas ei ole see alati nii.
Liigsöömishäire kujunemise põhjuseid on erinevaid – need võivad olla nii geneetilised, emotsionaalsed kui elukogemuslikud. Peaasi.ee andmetel on uuringud näidanud, et haigus on seotud hüpotalamuse (organ, mis kontrollib ajus isude regulatsiooni) funktsioneerimisega: valede impulsside edastamise korral on nälja ja küllastuse tundmine häirunud. Füsioloogiliste eripärade kõrval ei tohiks kindlasti tähelepanuta jätta ka sotsiaalseid ja kultuurilisi tegureid.
Ühiskonnas, kus rõhutatakse pidevalt vajadust olla sale, võib inimene tunda end ebaatraktiivsena ning karistada end selle eest üha enama söömisega. Tihti on põhjuseks ka vanemate harjumus pakkuda oma lastele juba varajases lapsepõlves toitu nende lohutamiseks või kiitmiseks. See kujundab välja emotsioonide ajel söömist täiskasvanueas – kogemusele tuginedes tekib tung süüa nii tähistamiseks kui ka murest vabanemiseks. Nagu teistegi söömishäirete puhul, on täheldatud seost ka liigsöömise ja väärkohtlemise vahel.
Söömishäirete ravi
Söömishäirete, sealhulgas liigsöömise, raviks kasutatakse nii individuaalset nõustamist kui grupiteraapiat. Viimsi Psühhiaatriakliinikus on teile abiks meie kogenud psühholoogid ja psühhiaatrid. Pakume vastuvõttu ka inglise keeles, samuti on võimalus psühhiaatri erakorraliseks vastuvõtuks 48h jooksul ja koduvisiidiks.
Kui kahtlustate endal või lähedasel söömishäiret ja soovite sellele ravi, tutvuge meie teenustega ja võtke ühendust. Viimsi Psühhiaatriakliinik on erialaspetsialistide loodud mitmekülgseid teenuseid ja asjatundlikku abi pakkuv kliinik Viimsis. Oleme kogenud eksperdid nii söömishäirete kui liigsöömise ravimisel.
