Lapsed ja lahkuminek.
Lahkuminek on üks suuremaid perekondlikke kriise, millega lapsed võivad kokku
puutuda. Sellel võivad olla pikaajalised ja mitmekihilised mõjud laste heaolule ja
arengule. Perekesksed lähenemised pakuvad raamistikku, mis aitab mõista
lahutuse mõju lastele ning võimaldab pakkuda nii vanematele kui lastele tuge ja abi
kohanemisprotsessis.
Lahkuminek muudab oluliselt perekonna dünaamikat ja struktuuri, mis omakorda
mõjutab laste tunnetust ja kohanemist. Lapsed võivad kogeda segadust, ärevust ja
kaotustunnet seoses võimalike muutustega oma elus:
elukoha muutus; sageli ühe vanema kaugenemine lapse elust; koolivahetus, millega kaasneb paratamatult ka sõpradest kaugenemine; liitumine uue perega/vanemal uus elukaaslane (kärgpere).
Mis võib juhtuda lapsevanemate vahel?
Lahkuminek toob sageli kaasa suurenenud konflikti vanemate vahel, mis omakorda võib
mõjutada negatiivselt laste emotsionaalset ja psühholoogilist heaolu. Vanemlik
konflikt võib tekitada lastes ärevust, stressi ja segadust. See omakorda takistab
lapse võimet luua tervislikke suhteid nii vanematega kui ka teistega.
Kui vanemate vahel käib võimuvõitlus, on raske luua head vanemlikku koostööd. Nii
on keeruline ka lapse kuulamine ja tema tunnete mõistmine, et lähtuda lapse
vajadustest. Kasutan siinkohal mõtet Katrin Saali-Sauli raamatust Kärgpere käsiraamat: “Peab
jälgima, et läbirääkimistel räägiks kõvemat häält vanemlik tarkus, mitte valust või
kättemaksust kantud ego.”
Mis võib juhtuda lapsega?
Pere lagunemise mõju lastele võib ilmneda nende käitumises ja emotsionaalses
reguleerimises. Kui koostöö vanemate vahel katkeb, juhtub sageli, et kumbki vanem
ei suuda lapsele piire seada, mis viib selleni, et lapselt ei nõuta piire ega kohustuste
täitmist. Laps võib seda tajuda aga iseenese hooleks jäetuna või et tal pole
vanemate elus enam kohta. Lapsed võivad reageerida lahutusele erinevalt, olenevalt
nende vanusest, isiksusest ja eelnevast olukorrast peres (konfliktne või vaikiv).
Mõned lapsed võivad muutuda tagasitõmbunuks või ärrituvaks, samas kui teised
võivad väljendada oma emotsioone agressiivsuse või murettekitava käitumisega.
Lapsed tuletavad oma võimaliku probleemse käitumisega end vanematele
meelde. Perenõustamine aitab tuvastada ja mõista selliseid käitumismustreid ning
pakub strateegiaid nendega toimetulekuks ja muutmiseks.
Lapsi mõjutavad vanemate vahelised konfliktid järgmiselt:
Käitumisprobleemid
Madal akadeemiline võimekus
Halvenenud võimekus õppida konflikti lahendamise oskuseid
Emotsionaalne ebakindlus, mis võib viia ärevuse ja depressioonini
Kõrgenenud stressitase lapsel nõrgendab immuunsüsteemi, mis väljendub
sagenenud haigestumises, krooniliste haiguste kujunemisel
Probleemid tulevastes paarisuhetes, kui lapsepõlves puudus tervisliku suhte
eeskuju.
Kokkuvõttes pakuvad perekesksed lähenemised olulist raamistikku lahutuse mõju
mõistmiseks lastele ning pakuvad tõhusaid strateegiaid nende toetamiseks ja abistamiseks nende kohanemisprotsessis. Oluline on tunnistada, et lahutus võib olla
kriis nii vanematele kui ka lastele. Perenõustamine aitab vanematega koostöös leida
toimivad lahendused edaspidiseks elu ja suhtlemise korraldamiseks, luues toetava
keskkonna laste heaolu nimel.
Nõustamiseks registreeri aeg meie perenõustaja Elis Tenso või Kaire Pettai vastuvõtule.
Aja saate broneerida kodulehe broneerimissüsteemist või meiega kirja teel ühendust võttes.