Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH), rahvusvaheliselt tuntud kui ADHD (Attention Deficit Hyperactivity Disorder), on definitsiooni järgselt neuroarenguline häire, mis mõjutab inimese keskendumisvõimet, impulsiivsust ja aktiivsust. Kuigi ATH-d seostatakse sageli lastega, esineb see ka täiskasvanutel ning võib oluliselt mõjutada igapäevaelu kvaliteeti.
Mis on ATH?
ATH on seisund, mis mõjutab aju funktsioone, eriti neid, mis on seotud tähelepanu, impulsside kontrolli ja aktiivsuse reguleerimisega. See ei ole haigus, vaid neuroarenguline häire, mis võib avalduda erinevalt sõltuvalt vanusest ja inimese eripäradest.
Uuringute kohaselt esineb ATH umbes 8% lastest ja 3–5% täiskasvanutest. Häire on sageli pärilik, kuid selle avaldumist võivad mõjutada ka keskkonnategurid, nagu rasedusaegne alkoholi või narkootikumide tarvitamine, enneaegsus ning ebaturvaline kasvukeskkond.
ATH sümptomid
ATH sümptomid võivad varieeruda sõltuvalt vanusest.
Laste puhul
Lastel avaldub ATH sageli hüperaktiivsuse, impulsiivsuse ja tähelepanuhäirena. Nad võivad olla rahutud, kergesti häiritavad ning neil võib olla raskusi ülesannete lõpuleviimisega.
Peaasi.ee andmetel kasvab kolmandik lastest ATH-st välja, teistel aga tulevad sümptomid kaasa täiskasvanuikka. Seepärast on oluline meeles pidada, et ATH-ga tuleb lihtsalt õppida elama ning see, kui kellelgi on diagnoositud ATH, ei ole kellegi süü. Tegemist on hoopis geneetilise häirega, mis võib esineda ka teistel pereliikmetel.
Täiskasvanute puhul
Täiskasvanutel on ATH sümptomid sageli seotud tähelepanuhäirete, organiseerimisraskuste ja impulsiivsusega. Nad võivad kogeda raskusi tööülesannete täitmisel, tähtaegadest kinnipidamisel ning suhete hoidmisel. Sageli kaasnevad ATH-ga ka muud psüühikahäired, nagu depressioon, ärevus ja unehäired.
ATH diagnoosimine
ATH diagnoosimine on kompleksne protsess, mis hõlmab põhjalikku hindamist, sealhulgas patsiendi ajaloo ülevaatamist, sümptomite hindamist ja vajadusel standardiseeritud teste. Täiskasvanute puhul kasutatakse sageli DIVA-intervjuud, mis aitab hinnata ATH sümptomite esinemist nii lapsepõlves kui ka täiskasvanueas.
Oluline on märkida, et ATH diagnoosimiseks ei ole ühte kindlat testi, vaid see põhineb mitmete allikate, sealhulgas patsiendi, pereliikmete ja õpetajate või tööandjate tagasisidel.
ATH ravi
ATH diagnoosi saab määrata üksnes vastava ettevalmistuse ja kliinilise kogemusega psühhiaater. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire ravi võib hõlmata nii medikamentoosset kui ka mitte-medikamentoosset lähenemist.
Medikamentoosne ravi
Medikamentoosne ravi on vajalik, kui eelnevad meetodid pole toiminud piisavalt tõhusalt või kui sümptomid mõjutavad elukvaliteeti olulisel määral. Juhul, kui ATH ravimiseks on vajalik kasutada ravimeid, siis nende eesmärk on parandada aju juhtteede signaalide ülekannet, mis suuremas osas hõlmab virgatsaineid dopamiin ja noradrenaliin. Ravimid, nagu metüülfenidaat ja amfetamiinid, on osutunud tõhusaks ATH sümptomite leevendamisel. Uuringute kohaselt on need ravimid aidanud parandada keskendumisvõimet ja vähendada impulsiivsust. Ravi peab määrama ja jälgima kvalifitseeritud psühhiaater.
Mitte-medikamentoosne ravi
Lisaks ravimitele võib ATH ravi hõlmata ka psühhoteraapiat, kognitiiv-käitumuslikku teraapiat ning elustiili muutusi, nagu regulaarne füüsiline aktiivsus ja tervislik toitumine. Teraapia aitab parandada toimetulekut igapäevaelus ning vähendada ATH-ga seotud sümptomeid.
Peaasi.ee on üles loendanud mobiilirakendused, mis aitavad igapäeva elu korraldamisega paremini toime tulla. Vaata siit.
Viimsi Psühhiaatriakliinik pakub professionaalset abi ATH diagnoosimisel ja ravil. Meie kogenud spetsialistid aitavad koostada individuaalse raviplaani, mis hõlmab nii medikamentoosset kui ka mitte-medikamentoosset lähenemist. Tutvuge meie pakutavate teenustega.
Broneerige vastuvõtuaeg mugavalt meie online-broneeringusüsteemis.
